Koolis on laps pea kolmandiku ööpäevast. Õpetajad jagavad lastega klassiruumi, kohtutakse kooli koridorides, sööklas, kooliõues. Kõikjal on võimalik panna tähele märke, mis võivad viidata kiusamisele. Olgu selleks tobedate hüüdnimede panemine, omavaheline nügimine vms, meie võimuses täiskasvanutena on kiusamisele reageerida ja sekkuda. Koolidel on olemas käitumisjuhised, mida kiusamisjuhtumite korral teha ning enamikel ka tugipersonal, kelle abiga sekkuda ning lahendusi otsida ja leida. Igal koolil on oma noorsoopolitseinik, kellega vajadusel ühendust võtta. Julgustan sekkuma koheselt, kui ilmnevad esimesed märgid kiusamisest või abivajavast lapsest. Mida kauem kiusamine kestab, seda keerulisem on asjaosalisi sellest ringist välja saada. Võib juhtuda, et eelmisel aastal lahenduseta jäänud vaen ning kius jätkub ka sel aastal. Võib juhtuda, et eelmises koolis toimunud kiusamine saadab ohvrit ka uues koolis. Teeme koos nii, et kiusamisele ei oleks koolis kohta ja pakume abi nii ohvrile kui kiusajale, sest sageli võib kiusaja olla ise kiusamise ohver. Lapsevanemad saavad ja peaksidki regulaarselt kodus rääkima lastega sellest, mis koolis toimub ja mida nad tähele on pannud. Vahel polegi vaja teha enamat, kui leida aega omavaheliseks suhtluseks, ehitades nii üles usalduslikku suhet oma kõige kallimatega. Vestlus lapsevanema ja lapse vahel ei peaks samas kujunema piiravaks ülekuulamiseks, tähtis on jääda sõbralikuks ja usaldavaks. On oluline, et lapsevanem selgitab, mida kiusamine tähendab, et laps oskaks seda koolis märgata. Ka siis, kui laps räägib kiusamisjuhtumitest, mis ei ole otseselt temaga toimunud, tasub sellest kooli teavitada. Sageli juhtuvad inetud lood siis, kui õpetaja ei viibi juures. Liigagi sageli toimub kiusamine sotsiaalmeedia kaudu ning õpetajal polegi võimalik sellega kursis olla. Koolimajas on kohti, kus õpetaja ei saa ega peagi juures olema, nt tualettruum, kus kellegi kiusamise eesmärgil pidevalt tulesid kustutatakse või pesuruum, kuhu kiuslikud noored võtavad kaasa mobiiltelefone, et teisi pildistada vms. Igasugune tagasiside lapsevanemalt aitab koolil lahendusi otsida kiusamise tõkestamiseks ja ennetamiseks. Enda lapse kuulamine ja toetamine võib aidata ka neid noori, kellel pole kodus võimalik enda muredest rääkida. Internetis on kõikidele kättesaadav ka Ohutusraamat mis on loodud 1. klassi alustavate laste vanematele toetava materjalina turvalise kasvukeskkonna kujundamiseks.Palun levitage infot ööpäevaringsest lasteabi telefoninumbrist 116 111, kuhu lapsed saavad ise mure korral helistada. Tervitustega,Kadri Urb Noorsoopolitseinik 53644053; 7308712 Koolis on laps pea kolmandiku ööpäevast. Õpetajad jagavad lastega klassiruumi, kohtutakse kooli koridorides, sööklas, kooliõues. Kõikjal on võimalik panna tähele märke, mis võivad viidata kiusamisele. Olgu selleks tobedate hüüdnimede panemine, omavaheline nügimine vms, meie võimuses täiskasvanutena on kiusamisele reageerida ja sekkuda. Koolidel on olemas käitumisjuhised, mida kiusamisjuhtumite korral teha ning enamikel ka tugipersonal, kelle abiga sekkuda ning lahendusi otsida ja leida. Igal koolil on oma noorsoopolitseinik, kellega vajadusel ühendust võtta. Julgustan sekkuma koheselt, kui ilmnevad esimesed märgid kiusamisest või abivajavast lapsest. Mida kauem kiusamine kestab, seda keerulisem on asjaosalisi sellest ringist välja saada. Võib juhtuda, et eelmisel aastal lahenduseta jäänud vaen ning kius jätkub ka sel aastal. Võib juhtuda, et eelmises koolis toimunud kiusamine saadab ohvrit ka uues koolis. Teeme koos nii, et kiusamisele ei oleks koolis kohta ja pakume abi nii ohvrile kui kiusajale, sest sageli võib kiusaja olla ise kiusamise ohver. Lapsevanemad saavad ja peaksidki regulaarselt kodus rääkima lastega sellest, mis koolis toimub ja mida nad tähele on pannud. Vahel polegi vaja teha enamat, kui leida aega omavaheliseks suhtluseks, ehitades nii üles usalduslikku suhet oma kõige kallimatega. Vestlus lapsevanema ja lapse vahel ei peaks samas kujunema piiravaks ülekuulamiseks, tähtis on jääda sõbralikuks ja usaldavaks. On oluline, et lapsevanem selgitab, mida kiusamine tähendab, et laps oskaks seda koolis märgata. Ka siis, kui laps räägib kiusamisjuhtumitest, mis ei ole otseselt temaga toimunud, tasub sellest kooli teavitada. Sageli juhtuvad inetud lood siis, kui õpetaja ei viibi juures. Liigagi sageli toimub kiusamine sotsiaalmeedia kaudu ning õpetajal polegi v Hea koolipere ja lapsevanemad, ilusat alanud kooliaastat! Kutsun teid üles ühiselt pingutama selle nimel, et alates esimesest koolipäevast tunneks iga Eestimaa laps end kooli minnes ja seal olles turvaliselt. Koolialguse esimestel päevadel on õppeasutuste juures ja suurematel ristmikel politseinikud ja vabatahtlikud, et aidata lastel turvaliselt kohale jõuda. Selleks, et ka koolis iga laps end turvaliselt tunneks, saavad kõik oma panuse anda: õpilased, koolipersonal ning ka lapsevanemad. Kutsun igaüht üles tegema kõik selleks, et elu oleks kiusamisvaba ning turvaline. Eventually I found it! Probably they are best of the best, that is why I think, that you should take look of the best web hosting and see what they really offer