Lähte Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiastme meediasuuna esimene õppekava sai valmis 1998. a, mil 10. klassi võeti vastu esimesed meediaõpilased, kellest 2001. aastal esimese meedialennuna lõpetas 10 abiturienti (vasakult): Kristjan Gold, Svetlana Rõlkova, Martin Kallavus, Caris Kamar, Leho Reinhold, Marit Kelgo, Richard-Paap Kukk, Nele Pallo, Tiit Lehtla, Triinu Jänes.  Algul oli nende õppekavas ajakirjanduse kursused, ajalehe kujundus, fotograafia ja vähesel määral ka videofilmimine. Vaatamata tehniliste vahendite vähesusele püsis nende noorte huvi siiski meedialainel ning ka algeliste töövahenditega valmisid vahvad meediaprojektid. Ajakirjanduse õpetamisel olid näitlikeks õppevahenditeks trükiajakirjanduse väljaanded, õpetaja koostatud lüümikud ehk kiled, mida näidati grafoprojektori abil. Dataprojektoreid ehk nn “videokahureid” oli siis terves koolis ainult üks ning see oli kasutuses peahoone esimesel korrusel, 50-kohalises lektooriumis. Arvutid olid siis tänapäevastest oluliselt algelisemad, ega võimaldanud digitaalvideotehnika kasutamist. Nii näiteks filmiti paaril esimesel aastal VHS videokaameraga analoogkassetile ning hiljem monteeriti mustast materjalist valmis töö ära kahe VHS-videomaki ja teleri abil. Kassett diktofoniga salvestatud jutud said läbi audiojuhtmete helikaardi abil arvutisse salvestatud ja toimetatud. Tänapäevase digitehnoloogia kasutajad ilmselt ei kujuta seda ette. Õnneks sai kool 2003. aastal ka esimese digitaalse videokaamera Sony Digital8, mis salvestas digitaalsignaali 8mm videokassettidele. Seda paraku vaid SD kvaliteedis videopildiga. Mõne aasta pärast lisandusid kaks videokaamerat Sony miniDV. Paraku oli tegemist nn harrastajatele mõeldud tehnikaga ning tänaseks on need kaamerad toimimise lõpetanud. 2008. aastal ehitas kool valla toel ümber tühjana seisma jäänud gaidide ruumi, kujundades selle õppestuudioks. Jagasime ruumi kolmeks: stuudio, režiiruum ja foonika, kus helikindlate seinte vahel saaks segamatult salvestada erinevaid audioprojekte. Tegemist on keldrikorruse ruumiga, kus aknad puuduvad ja ventilatsioon tõrgub, kuid hea tahmise korral saab seal siiski tegutseda. Praegu töötavad õpilased juba professionaalsete kaameratega (JVC ProHD, Sony FS700 ja Panasonic AG-AC30EJ). Foto ja videoprojektideks on õpilaste käsutuses viis digipeegelkaamerat Canon EOS 60D ning mitmed kaameratööks olulised lisaseadmed. Fototöötlust, helisalvestust ning videomontaaži teostame Adobe rakendustega (Premiere, Photoshop, Illustrator, Audition jt). Droonivõteteks on õpilaste käsutuses kaks videodrooni. Aastail 2013-2018 tegutses kooli õppestuudio Re:TV Eesti (Regionaaltelevisoon Eesti) nime all, et kõlava nime abil leida praktikavõimalusi ja „tellimusi“ ka väljastpoolt kooli. See ka õnnestus. Lähte võttegruppi teati ning kutsuti filmima. Õppestuudio käsutuses oli Re:TV reklaamidega sõiduk VW Caddy, et õpilaste ja varustusega sõita erinevatesse võttepaikadesse. Külastati teisi koole, maakondlikke kultuurisündmusi ning tehti ka oma esimene otseülekanne Tartu valla 25. aastapäeva peost vastvalminud ERMi majast. Praegu on juba tavaks saanud, et kõik Lähte kooli suuremad aulaüritused on saanud kajastuse ka videoülekandena internetis õppestuudio Youtube kanalis.  Lähte Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiastme meediasuuna esimene õppekava sai valmis 1998. a, mil 10. klassi võeti vastu esimesed meediaõpilased, kellest 2001. aastal esimese meedialennuna lõpetas 10 abiturienti (vasakult): Kristjan Gold, Svetlana Rõlkova, Martin Kallavus, Caris Kamar, Leho Reinhold, Marit Kelgo, Richard-Paap Kukk, Nele Pallo, Tiit Lehtla, Triinu Jänes.  Algul oli nende õppekavas ajakirjanduse kursused, ajalehe kujundus, fotograafia ja vähesel määral ka videofilmimine. Vaatamata tehniliste vahendite vähesusele püsis nende noorte huvi siiski meedialainel ning ka algeliste töövahenditega valmisid vahvad meediaprojektid. Ajakirjanduse õpetamisel olid näitlikeks õppevahenditeks trükiajakirjanduse väljaanded, õpetaja koostatud lüümikud ehk kiled, mida näidati grafoprojektori abil. Dataprojektoreid ehk nn “videokahureid” oli siis terves koolis ainult üks ning see oli kasutuses peahoone esimesel korrusel, 50-kohalises lektooriumis. Arvutid olid siis tänapäevastest oluliselt algelisemad, ega võimaldanud digitaalvideotehnika kasutamist. Nii näiteks filmiti paaril esimesel aastal VHS videokaameraga analoogkassetile ning hiljem monteeriti mustast materjalist valmis töö ära kahe VHS-videomaki ja teleri abil. Kassett diktofoniga salvestatud jutud said läbi audiojuhtmete helikaardi abil arvutisse salvestatud ja toimetatud. Tänapäevase digitehnoloogia kasutajad ilmselt ei kujuta seda ette. Õnneks sai kool 2003. aastal ka esimese digitaalse videokaamera Sony Digital8, mis salvestas digitaalsignaali 8mm videokassettidele. Seda paraku vaid SD kvaliteedis videopildiga. Mõne aasta pärast lisandusid kaks videokaamerat Sony miniDV. Paraku oli tegemist nn harrastajatele mõeldud tehnikaga nin Simple, yet really professionally explained best hosting web, I really enjoyed reading it.